Saateks
Käesoleva üllitise eesmärgiks on kõiki mõtlema panna asjadele, mille peale me oma igapäevaelus ei tulegi. Oleme harjunud tänavapildis nägema igasugu inimesi-pikki ja peenikesi, pakse ja lühikesi. Loogilselt võttes peaksid kõik üksteisest lugu pidama, olema võrdsed ja väärtustama inimeseks olemist. Millegi pärast tahab, aga ühiskond, et ühed on paremad kui teised ja ühtedel on parem kui teistel. Kui kellegil on midagi liiga palju või midagi, mida enamusel hallil massil ei ole, siis eristub see välja ning hall mass hakkab kohe midagi arvama.
Selles kirjutises tuleb juttu paksudest. Kahvatusite jah, sest paks peaks ju kõigepealt kaalust alla võtma, enne kui temast kirjutama hakatakse või vähemalt lubaks, et ta üritab seda teha. Sõna “paks” on ju vahva sõna iseenesest, aga kui inimene on paks siis see sõna kaotab millegi pärast oma vahvuse. Antud sõna on nagu midagi kohutavat ja et vähegi, seda traagikat vähendada, kasutatakse sõnu täidlane, ümmargune, tüse jne. Tüse daam aga kõlab kuidagi eriti võikalt.
Meie ühiskond ei armasta pakse. Huvitav miks? Põhjust selleks nagu polegi. Eesti riiki on valitsenud rootslased, sakslased jne nende vastu pole kellelgi midagi. Paksude armee pole Eestile kunagi liiga teinud ega sõda pidanud, aga ometigi on mustas nimekirjas.
Edaspidi tulebki juttu teemal:Miks peab paks tundma end alaväärsena? Kes on kehtestanud ühiskonna normid, et sa pead ära mahtuma teatud karpi ja olema nagu kôik teised?
Käesoleva üllitise eesmärgiks on kõiki mõtlema panna asjadele, mille peale me oma igapäevaelus ei tulegi. Oleme harjunud tänavapildis nägema igasugu inimesi-pikki ja peenikesi, pakse ja lühikesi. Loogilselt võttes peaksid kõik üksteisest lugu pidama, olema võrdsed ja väärtustama inimeseks olemist. Millegi pärast tahab, aga ühiskond, et ühed on paremad kui teised ja ühtedel on parem kui teistel. Kui kellegil on midagi liiga palju või midagi, mida enamusel hallil massil ei ole, siis eristub see välja ning hall mass hakkab kohe midagi arvama.
Selles kirjutises tuleb juttu paksudest. Kahvatusite jah, sest paks peaks ju kõigepealt kaalust alla võtma, enne kui temast kirjutama hakatakse või vähemalt lubaks, et ta üritab seda teha. Sõna “paks” on ju vahva sõna iseenesest, aga kui inimene on paks siis see sõna kaotab millegi pärast oma vahvuse. Antud sõna on nagu midagi kohutavat ja et vähegi, seda traagikat vähendada, kasutatakse sõnu täidlane, ümmargune, tüse jne. Tüse daam aga kõlab kuidagi eriti võikalt.
Meie ühiskond ei armasta pakse. Huvitav miks? Põhjust selleks nagu polegi. Eesti riiki on valitsenud rootslased, sakslased jne nende vastu pole kellelgi midagi. Paksude armee pole Eestile kunagi liiga teinud ega sõda pidanud, aga ometigi on mustas nimekirjas.
Edaspidi tulebki juttu teemal:Miks peab paks tundma end alaväärsena? Kes on kehtestanud ühiskonna normid, et sa pead ära mahtuma teatud karpi ja olema nagu kôik teised?
Paksude mätta otsast!
Peenikeste silmade läbi
on paks üks paljude paksude seast, olenemata
kehakaalust, haridusest, môistusest, tervislikust seisundist vôi millest
iganes. Ûhiskonnas on arvamus, et kui sa oled paks, siis pead sa olema kurb,
depressiivne, môtlema hommikust ôhtuni, mida suhu panna ja mis teised sinust
môtlevad kui sa tänaval liigud. Õnnelik ja rõõmus paks oleks nagu midagi
kummalist, mis ei lähe kohe mitte.
Arsti juurde minnes peab
pilku maas hoidma, sest isegi kui kurdad valu kôrvas, on doktori esimene lause
ilma uurimatagi, et vôtke kaalust alla. Visiidil perearstile varbavaluga pidin
kôigepealt tegema südame kardiogrammi, siis kuulati kopse, môôdeti vererôhku ja
jalgade paistetust. Pakuti igasugu kalorite tabeleid, tablette jne. Iseloomuta
paksud lähevadki kergema vastupanu teed-môni laseb teha operatsiooni vôi siis
on lihtsalt ônnetu, istub kodus valutavate kôrvade vôi varvastega ja vahib telekat. Minu hea tuttav, kes on ka
parajalt paks rääkis loo, kuidas arst teda niimoodi alandanud oli, et tal nuttu
löristades süda lööke vahele hakkas jätma. Doktoriproua ei piirdunud ainult
temaga, ta mõnitas ka mu hea tuttava hauas olevat ema, kuna see ei olevat
tütrele tervislikku eluviisi õpetanud ja oli kindlasti ise ka paks. Pealegi jäi
doktori vererõhumansett nii kitsaks, et sellega oli võimatu mingeid mõõtmisi
läbi viia.Mu tuttav väitis, et tal oli nii häbi sellepärast. Kas ei peaks olema
häbi hoopis doktoril, kes ei suuda muretseda endale mansetti, millega ükskõik
mis suuruses inimese vererõhku mõõta. Ja pealegi, mis on arsti ülesanne?
Sellest loost lähtuvalt –inimesi mõnitada nende kehakaalu pärast ja nad visiidi
lõpuks närvisokini viia. Muide ta käskis kolme kuu pärast tagasi tulla. Mis te
arvate, kas mu tuttav läheb?
Lüües lahti ajalehe
tutvumiskuulutused, leiad enamjagu järgmise teksti- soovin tutvuda saleda
naisega, paksudel mitte tülitada. Meeste ideaaliks tänapäeva ühiskonnas on
piitspeenike naine, kôige tähtsam naise juures on, et ta ei oleks paks. Mehed
on nôus kannatama ja üle elama igasugu kohtlemist oma naise poolt, peaasi, et
oleks peenike, sest mis muidu teised arvavad. See on ka paljude meeste hukatus,
sest enamus mehi tahab ju ühte ja seesama tüüpi naist, aga piitspeenike naine
läheb sinna, kus suuremad eurod rahakotist välja paistavad. Elus vôib aga leida
palju näiteid, kus mehed, kellel on paksud naised on ônnelikuimad kogu maailmas. Näiteks nagu
minu mees, kes armastab palavalt ja kirglikult oma paksu naist olenemata viiest
kilost vähem vôi kümnest kilost rohkem. Nimetab end maailma ônnelikumaks meheks. Minu mees oskab mind tundma panna kui maailma
ilusaim naine, ta jumaldab mind kogu mu
heade ja halbade külgedega. Ah ja
unustasin ütlemata, et ta on itaallane. Peenikeste
naiste jahtijate jaoks aga ei oma tähtsust tarkus, lahkus, ônnelikkus, headus
jne peaasi, et ei oleks paks.
.....................................Loe edasi varsti ilmuvast väljaandest.... Kes tahab rohkem infot siis Facebookis saab hakata Raamatu Fännklubi ja sõbrad liikmeks!
.....................................Loe edasi varsti ilmuvast väljaandest.... Kes tahab rohkem infot siis Facebookis saab hakata Raamatu Fännklubi ja sõbrad liikmeks!
Tore artikkel. Tulge sellega suuremasse meediasse - tõstatatud teema on seda väärt. Pealegi on kirjutatud huvitavalt, tõepoolest kõigest ei ole nii mõelnud....ma ei tea, kas peaks.... Ma tahaks tasakaaluks nii palju öelda, et on väga palju inimesi, kes näevad eelkõige inimest -ja ei oma üldse tähtsust, kas ta minast erineb nahavärvi, kehaehituse, mõne puuduse või mõne üleliigsuse poolest. Loeb inimene ise. Me kõik saame aeg ajalt haiget. Isegi siis, kui kõike oleks justkui parasjagu. Ja ka lollust on ilmas küllaga. Kõige tähtsam on sellest lollusest üle olla ja rõõmustada selle üle, mis meil olemas on. See on teist kena Kairi ja Fausto, et pakute murega inimestele tuge. Olete ise parim eeskuju. Juba selle pärast oleks oluline teemaga tulla lähemale nendele, kes seda tuge täna vajavad.
VastaKustutaVõibolla lisaks ka, et kõik kirjeldatu kehtib üldjuhul meeste kohta samuti. Täpselt samuti tunned end igal pool kohati ja ebaväärsena ja rõivapoodides ei käi enam ammu endale asju ostmas - kui, siis kellelegi seltsiks ehk.
VastaKustutaEks neid ülekaalu teemasid on aegajalt laiemas meedias olnud. Siis on kommentaarides enamasti ka sellised vihased sõnad, et kuragi paksud, pange dressid selga ja minge trenni... Mis on väga naljakas, sest ilmselgelt pole need kommenteerijad üritanud kunagi Eesti spordipoodidest XXL'ist suuremaid rõivaid osta. Kunagi lootsin sinisilmselt ujumispükse osta - et spordipood, seal ikka on... Aga pärast seda kogemust enam riideid otsimas ei käi... Alandustunnet saab mujal ka kogeda. Isegi tasuta.
Tere Vihmamees! EKs ta kehtib ikka kõigi kohta-nii meeste kui naiste. Kui sul vingeid näiteid on siis anna teada, täiendame pidevalt üllitist! Ilmselt saab sellest üks päev ilus paks raamat!
KustutaVäga tore artikkel! Kindlasti mõtlemapanev!
VastaKustutaOlen oma elust olnud 43 aastat tugevalt ülekaaluline ja kõik situatsioonid on üsna tuttavad! Olin pakusna väga tegus ja vitaalne ja kunagi ei jäänud mul sellepärast ükski asi tegemata! Pigem vastupidi,olin ikka ise tavaliselt eestvedaja, et kõhnad kodust välja meelitada! See kas oled paks ja peidad ennast koju või oled tegus, oleneb samuti su enda mõttelaadist!
Minu enda paksu inimese kõige halvem kogemus on samuti seotud perearsti juures käiguga! Läksin lihtsa sooviga, et pole 5 aastat arstil käinud ja sooviks teha korra vereproovi. Polnud ühtegi kaebust ega muud midagi! Esimese asjana kamandas ninatark arsti abiline mind kaalu peale ja kuulas mind üle, palju ma söön ja palju ma liigun ja mis ma üldse enda elust arvan! Andis kaasa peotäie brozüüre ja see põlgus, mis mind seal olles tabas, seda oli terve see kabinet täis! Olin väga ärritatud ja eriti vihaseks tegi see, et mul polnud mitte ühtegi kaebust! Kui vereproovi vastus tuli, siis perearst ütles, et harva näeb nii korras vereproovi mõnel inimesel. Isegi see tulemus ei muutnud selle preili suhtumist minusse!
Viimase 1,5 aastaga olen kaotanud oma kehakaalust 40 kilo. Ja seda mitte seetõttu, et oleksin mingit hullu dieeti pidanud ja ennast igal õhtul rihmaks jooksnud vaid lihtsalt seetõttu, et olen loobunud tervislikel põhjustel valge nisujahu söömisest! Lihtsalt vanusega on tekkinud mul mingit sorti talumatus!
Ja nüüd on mul kavas teha üks eksperiment ja anda õppetund ühele ninatargale arsti abilisele. Kavatsen kevadel minna uuesti arstile sooviga teha uus vereproov. Kuna näen täna juba välja pigem kõhn inimene, siis tahan vaadata selle meditsiinitöötaja reaktsiooni. Kui ta mind nüüd ise kaalule ei suuna, siis teen talle ise sellise ettepaneku mind kaaluda ja kuulata sellele järgnevaid reaktsioone! Ja tuletada talle meelde, et selline käitumine on täiesti ebaväärikas ja kui ta oma sellise suhtumisega loodab muuta paksu inimese suhtumist, siis tegelikult on tulemus hoopis vastupidine, sest see tekitab tohutut trotsi ja keegi ei hakka sellise käitumise peale oma elustiili muutma.
Üks mõte on mul veel tekkinud seoses selle ninatarklusega ja targutamisega paksude inimeste aadressil - ükski inimene, kes oma elus pole ISE olnud ülekaaluline ja ei tea tegelikult, mis need inimesed tunnevad, ei saa õpetada, soovitada, kaasa rääkida ega arvustada selliseid inimesi! Samamoodi nagu teised ei saa õpetada ja arvustada ja rääkida inimestest, kes on ratastoolis või pimedad või mis iganes muud moodi erinevad nn. tavalistest inimestest! Kõik jäägu oma liistude juurde.
Soovin teile edu teie algatuses ja ootaksin huviga raamatu ilmumist!
Kui kuidagi saan nõuga abiks olla, siis aitan meeleldi!
Tere Jaana! Aitäh, et vastad! Ikka oleks huvitatud vingetest näidetest, paneks kõik raamatusse sisse. Sul on tuline õigus ja minu sõnum on ju ka see, et näe inimest ja kuula teda aga mitte seda millega sul mingit pistmist pole!Võtan sinuga kindlasti veel ühendust.
Kustuta