Päev enne jõululaupäeva keerleb peas igasugu
mõtteid-mõttetuid ja mõtlemapanevaid. Aeg läheb nii ruttu, et kuidagi ei jõua järgi. Vahel on tunne, et mälu hakkab kaduma,
kui mõni sõber küsib: Kuule kas sa mäletad, seda kui……? No vat ei mäleta! Või äkki on mälul maht, mis
saab täis ja uued asjad talletuvad lihtsalt vanade peale.
Kas pööraseks sünnitakse või kasvatakse?
Teaduslikult on kindlasti tõestatud, et mida vanemaks inimene saab, seda aeglasemaks, uimasemaks ja
passiivsemaks ta muutub. Äkki meie kohta võib öelda igavesti noored. Nälg elu järgi on jätkuvalt meeletu-iga uus
tutvus, iga uus teadmine, iga uus reis paneb silma särama ja sellele ei näi
lõppu tulevat. Julgus võtta ette muutusi, riskida ja võidelda rahulolematusega on meile omane ja see on see, millest paljud
aru ei saa. Oma selle aasta teoks valisime vaieldamatult Norrast tagasi
tulemise. Meid ümbritsevaid ei jõudnud ära imestada, miks me ei taha elada
maailma rikkaimas riigis ja lasta lahkelt
suurt palgaraha pangakontole kanda. Kõike asju ei saa rahas mõõta. Peab minema siis kui tunned, et on õige aeg. Mingis
vanuses hakkab sisetunne otsustama mõistuse ja mõistlikkuse eest. Olla enesega sõber annab tohutu rahulolu. Kui
on otsus tehtud pole kahetseda midagi.
Meil on olnud imeilus suvi, meil on
olnud aega kõige jaoks-enese, üksteise, sõprade, pere ja oma kodumaade jaoks. Kui me oleme
midagi tahtnud, siis oleme seda teinud. Tahtsin sünnipäevakingiks autotuuri Liechtensteini. Lisaks sain veel Šveitsi, Saksamaa ja Austria.
Mitu aastat polnud meil aega nautida kõike seda, mis meil on. Suur rõõm oli
Simuna maja aias 4 tundi muru niita ja Aadria mere ääres peesitada ning
õhtusöögiks heas itaalia restoranis mereande nautida. Meie väike põllulapp
kasvatas meile 9 melonit ja 7 kõrvitsat. Kaugel põhjas unistasime sellest
ainult, sest töö võttis nii aja, mõistuse, kui ka elurõõmu. Nüüd on aga kõik taastunud ja see tunne on midagi, mida ei saagi
kirjeldada. Väärtusi hakkad hindama
alles siis, kui oled need vahepeal
unarusse jätnud.
Tänases päevas naudime vabadust ja
oleme õnnelikud kui kohtame inimesi, kellel mõistus ja süda õige koha peal on. Kuigi
ümberringi on palju halamist, taplemist ja negatiivsust, on head inimesed täitsa
olemas ja neid on meie ümber palju. On imeline tunne, teha täpselt seda, mida
hing ihaldab. Viimase versiooni alla käivad ka meie Kariibi mere kruiis ja
Singapuri reis.
Kõik küsivad, et mis te nüüd siis
tegema hakkate. Kui seda isegi teaks ja kas peakski teadma. Nii palju kui
võimalust on, tahame kohtuda just nende inimestega, kelle vastu me huvi
tunneme. Tahame hommikuti kaua magada ja olla olemas üksteise jaoks, sest meid
seob piirideta armastus. Armastus, mida paljud kogu elu jooksul tunda ei saa.
Minu mees ütleb selle peale, et ta polegi kümme aastat midagi muud teinud, kui
oma naist armastanud.
Uus aasta on peagi ukse ees ja ikka
mõtleme, mis see tuua võiks. Üks on kindel, me tahame tegutseda
paljudel rinnetel ja tunda, et elame. Loodame, et reisituhin viib meid
Jaapanisse, veel ühele Kariibi reisile ja sõpradele külla Saksamaale, Soome, Portugali
jne.
Üle hulga aja oleme jälle
jõuluõhtul Itaalias. See on suure tähendusega meie jaoks. Kuigi meie soontes
voolab maailmakodanike veri on olemas kohad, kus veri muutub väga kuumaks ja
süda lööb väga rahulolevalt.
Ilusat jõuluaega kõigile, kes meid
armastavad ja keda meie armastame. Hoidkem mõistus selge ja süda õige koha
peal. Ärge kartke midagi ega kedagi! Aitäh teile, et olemas olete!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar