Kairi Kuuri ja Fausto Gobbi raamat “Maailm paksude mätta otsast” ilmub 10. oktoobril.
Katkend peatükist V „Oo, sa mu elevant!
Maailmas ringi sõites võib aga sageli kohata paarikesi, kus mustal Aafrika juurtega mehel on hiigelsuur valge naine. Eestis öeldakse muidugi seepeale, et must paneb ju kõike, mis liigub, olgu siis või paksu. Tegelikult ei usu ma mingil juhul, nagu arvaks mustanahalised, et kuna nad peenikest ei saa, siis võtavad igaks juhuks paksu. Neile lihtsalt meeldivad paksud ja ongi kõik.
Olen lugenud isegi seda, et kui mees on abielus paksu naisega, siis Aafrika-maades tähendab see, et ta on varakas ja heal järjel ning tänu rikkusele ongi tal olnud võimalus oma naine matsakaks sööta. Osades musta mandri piirkondades pidavat paksus aga tänini olema viljakuse sümbol. Leiduvat mitmeid suguharusid, kes topivad noori tüdrukuid puuri ja söödavad neid kitsepiima, saia ja pudruga, et nad kiirelt paksuks läheksid ja et siis saaks nad ruttu mehele panna. Mõnes Aafrika suguharus on aga elevant lausa seksijumalaks. Sealsed mehed jumaldavatki pakse naisi, sest nende tagumik võbiseb nagu elevandil ning kõnnak sarnaneb londikandja omaga.
Olgu selle Aafrikaga kuidas on, aga isiklikust kogemusest võin rääkida, et eesmärgi saavutamisel on musta värvi mehed väga visad ja kohati isegi agressiivsed. Mul isiklikult on tulnud selliseid seiku ette mitu korda suurtes kaubanduskeskuses, seda muidugi mitte Eestis, aga Itaalias küll.
Ühel sellisel korral kõndisin kodulähedases supermarketis ostukäruga riiulite vahel ja valisin õhtusöögiks vajalikku toidukraami. Sisetunne ütles, et keegi nagu jälitaks mind. Heitsin pilgu lähiümbrusele ja märkasingi musta Aafrika poissi, kes isegi ei varjanud, et ta mind piimaleti tagant piilub. Tegin näo, et ei märganud midagi ja kärutasin edasi. Ükskõik, kus riiuli juures ma peatusin, oli tema aga jälle kohal ja naeratas laialt.
Hakkasin juba oma turvalisuse pärast muretsema, aga pood oli rahvast täis ja see tegi mu rahulikumaks. Järsku oli ta mu kõrval ja tervitas mind meelalt. Mina kui Nõukogude Liidus karastunud eestlane muutusin aga seepeale hetkega tugevaks kui tammepuu ja heitsin päikesepoisile tigeda pilgu, sest ta käis mulle juba närvidele. Tema aga ei lasknud ennast sellest häirida, vaid ütles mulle: „You are sooooooo beautiful!”
Ütlesin talle, et tean seda isegi, sest mu mees ütleb mulle seda iga päev. Mõtlesin, et küll ma nüüd olin kaval, et tõin mängu oma mehe, mida kuuldes ta küllap ehmatab ja jätab mu rahule. Aga kaugelt sellest! Tema luges välja, et kuna ma talle vastasin, siis järelikult olen temast huvitatud. Härra Minu Ilu Austaja hoidis nüüd juba kinni mu toidukärust ja mõnelegi võis tunduda, et näe, milline paar – kiitsuke Aafrika mees oma valge paksu naisega!
Järgemööda hakkasid tulema küsimused, et kus ma elan ja kuidas ma ikka nii ilus olen. Lõpuks laskus ta ühele põlvele ja palus mu kätt. Kuigi ma kooliajal armastasin näiteringi, kus mu enim õnnestunud rollideks olid Lenin ja Nõukogude Liidu parim lüpsja Galina Solntsesvetova, oli tekkinud olukord minu jaoks teatrist üsna kaugel ja alla igasugust arvestust. Mõtlesin, et annaks taevas, et teised poekülastajad kaine mõistuse säilitaksid ja mind kihlumise puhul õnnitlema ei tuleks. Korraks käis peast läbi ka mõte, et äkki olen sattunud televisioonisaatesse “Varjatud kaamera”.
Endalegi ootamatult võtsin südame rindu ja teatasin armuvalus õnneotsijale, et abiellugu valge saiaga kui tahab, sest minul pole aega siin teatrit teha, ja lükkasin käru põlvitavast austajast otsustavalt mööda. Sain aru, et samal ajal ma muidugi ei teadnud, millisest suguharust härra pärit oli ja võib-olla tõesti kujutasin tema jaoks võbeleva tagumikuga kõndivat elevanti. Teadsin ka, et käitun mühaklikult ja musti mehi ühiskonda mitteintegreerivalt, aga mul tõesti puudus selle tüübi vastu igasugune huvi ja mu oma turvalisus oli tähtis. Kuulsin veel mitu korda selja tagant hõikeid “You are so, so beautiful!”, enne kui haarasin taskust telefoni ja valisin oma mehe numbri.
Pidin siingi natuke taktikat muutma, sest kui oleksin kogu olukorra ausalt ära rääkinud, oleks selles poes ilmselt kolme sekundi pärast puhkenud neljas maailmasõda.
Kairi Kuuri ja Fausto Gobbi raamat “Maailm paksude mätta otsast” on võimalik ette tellida soodushinnaga aadressilt www.ohtuleht.ee/paksud
Ühe vahva raamatu põhjal ("Esimene daamide detektiiviagentuur") on natuke seriaaligi tehtud, peategelaseks "traditsioonilise kehaehitusega" naine Ma Ramotswe: https://www.youtube.com/watch?v=PEuaDc7_6cA
VastaKustuta