Tervitused söpradele OSA III
Nii nagu igal asjal on algus, on ka löpp. Päevad troopilise Brasiilia päikese all kulmineerusid meie brasiillastest sōprade seltsis suure afterpartyga. Toredad inimesed, haritud ja intelligentsed, aga peale portugali keele ei räägi midagi. Muide judovöistluste peakorraldaja Luciano on sama eriala-tegevusteraapia- löpetanud ülikoolis nagu minagi. Ta tōi mulle hunniku erialaseid portugalikeelseid ajakirju ja tutvustas innuga oma tööd portugali keeles. Samahästi oleks vōinud mina vastata talle ka eesti keeles, sest kumbki kummastki midagi aru ei saanud, aga kōik olid röömsad ja söbrad oma vahel. Nii, et järgmine aasta tegevusteraapia kongressile Brasiiliasse mine tea!
Lahkumispäeval tuli peremees Pieratilio veel paljude kinkidega, üks nende hulgast oli originaalne kilpkonnakilp. Analoogseid pidi vedelema kohalikes randades palju. Kilpkonn on aga looduskaitse all ja ei olnud mötet vanglaga riskida, et see kilp Euroopasse kaasa tuua.
Sellised olid meie elamused ja muljed eksootilisest Brasiiliast. Nagu ikka on alati kahju ära minna kohast, kus sind hästi vastu vōetakse ja kätel kantakse.Aga ees ootas ju Argentiina!
Vahemaandumisel Rio de Janeiro lennujaamas tegime aega parajaks massaazitoolis ja vaatasime kuidas sakslased ölut joovad. Ūheski lennujaamas midagi tervislikku süüa on täiesti vōimatu. Lettidel laiuvad ainult saiad-küll suured, küll väiksed, ümmargused ja kandilised, moosiga ja lihaga jne. Kapsalehte vöi muud tervistavat rohelist meil küll näha ei ōnnestunud, samuti lennukis on enamjagu eineks sai vöi siis hiigelmuffins. Nii me siis endale 2-3 kilo juurde oleme korjanud.
Lennukiaknast tundus öine Buenos Aires üüratult suur. Lennujaamas ootasid meid meie suured Argentiina sōbrad Rodrigo, Hernan, Florencia, Federico ja Marcelo-röömsad ja säravad nagu alati! Saabusimegi nagu koju. Suur kolmetoaline korter Buenos Airese kesklinnas Santa Fe avenüül oli meie jaoks sisse seatud. Riikide vahetus oli ekstreemne. Argentiinas on köik valged inimesed, linnapilt nagu Milaanos, inimesed oskavad inglise keelt, köik käivad tööl, samuti on turvaline ja kuidagi ei saa aru, et oleks mujal kui Euroopas. Inimesed on muidugi palju röömsamad ja söbralikumad. Kuigi tänavatel on palju rahvast, ei torma keegi otsa, ega mühata vihaselt. Kuigi söbrad olid ostnud meile nälja kustutamiseks küpsiseid ja kolme liitrise coca cola, oli meie esimene tiir kohe poodi, et kokku osta supimaterjali, et mingisugunegi seedimine tagasi saada peale seda saiatamist. Kuigi vöib arvata, et siin on ka palju eksootilisi puuvilju ja juurikaid, siis nii see pole. Argentiinlased ütlevad, et Brasiiliast ei impordita puuvilju seepärast, et need on liiga magusad ja inimestele ei maitse. Nii, et köik on nagu meie Rimis-öunad, pirnid, apelsinid jne. Supp tuli uhke ja tervistav ja on meie hommikusöögiks iga päev.
Möned asjad on ka siin kummalised. Nimelt kirjamarke siin ei eksisteeri. Kui on soov kallitele söpradele postkaarti saata, siis peab üles otsima raskesti leitava postkontori ja kaardid sinna viima. Ootame pönevusega, kas need ka adressaadini jōuavad.
Kuna Buenos Aires sai meil juba eelmine aasta risti pöiki läbi tiirutatud, vötsime uued sihid. Kuna detsembris viib elu meid maailma pöhjapoolseimasse linna Hammerfesti, siis oli meil soov külastada maailma köige lōunapoolsemat linna, mis asub Argentiina löunatipus ja kannab nime Ushuaia. Ushuaia ja Hammerfest on muide omavahel sōpruslinnad, ei tea muidugi kui tihedalt nad omavahel lābi kāivad. Köik meie meeleheitlikud üritused sinna minna, aga jooksid ummikusse. 1000 eurosed edasi tagasi lennupiletid käivad üle jōu. Valisime alternatiiviks minna Uruguaisse, mis on Argentiina naaberriik ja paadiga minnes 1 tunni kaugusel. Passikontroll registreeris meid uhkelt Argentiina riigist välja ja Uruguai riiki sisse. Paat oli suur ja pilgeni turiste täis. Kohale jöudes olime imestunud, et köik oli kuidagi nii igav. Suveniiripoodides, kui midagi küsida tahtsid, siis tulid vingus nägudega müüjad leti alt välja ja tahtsid köige eest hirmus palju raha. Ūldse tundusid kohalikud mornid ja elust räsitud. Tiirutasime veel tunnikese Uruguais Colonia linnakeses ja tulime paadiga tagasi Buenos Airesesse, et siin olla koos söpradega, kes on ōnnelikud ja eluga rahul.
Pool aega on meil veel ees Argentiinas, nii et huvilistele saab saadetud ka meie tervituste 4.osa! Kui Teile meie jutud tüütud tunduvad ja Teie meilboksi koormavad, siis andke teada!
Köike head ja ilusat 13,5 miljonilise elanikkonnaga Buenos Airesest!
K&F
22.11.2012
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar